Kui pettur ei helista sulle... Helistab ta kellelegi, kellest hoolid.
ScamSense annab sulle märku, kui lähedase kõnes hakkab toimuma midagi, mis meenutab pettust. Teavitab õigel ajal, et jõuaksid tegutseda.
Rakendus tuleb iOS-ile ja Androidile.
Laused, mida petturid kõnes tavaliselt kasutavad
- Ärge katkestage kõnet.
- Teie raha on ohus.
- Viige raha turvalisele kontole.
- Ärge rääkige sellest kellelegi.
- Sisestage PIN-kood.
- Võtke sularaha välja.
Pettus on Eestis igapäevane.
- Kahju 29 mln €
pettustega seotud kahju Eestis 2025. aastal, ligi kaks korda rohkem kui aasta varem
Allikas: PPA, ERR 2026 - Petukõned 11,5 mln €
tuli petukõnedest, mis on suurim osa kahjust. Aasta varem oli see umbes 6 mln €.
Allikas: PPA, ERR 2026 - Ohvrid 3 685
inimest langes 2025. aastal pettuse ohvriks
Allikas: PPA, ERR 2026
Pangad peatavad juba praegu üle poole petumaksetest. Ometi õnnestus väljapetetud raha tagasi saada vaid paaril protsendil ohvritest. Allikas: Eesti Pank, 05.03.2026, ERR, 05.11.2026
Naabrite juures on pilt sama. Lätis oli telefonipettus 2025. aastal kõige levinum pettuseliik (55% kõigist pettustest). Soomes kandis kuni 60% juhtudest klient raha ise petturile. Allikas: Läti riigipolitsei, LSM 2026, Finance Finland 2026
Vanemale.Lapsele.Sõbrale.Partnerile.
Pettus ei vali vanust. Eesti Panga andmetel vastab ohvrite jaotus laias laastus rahvastiku vanusestruktuurile. Allikas: Eesti Pank, 05.03.2026
Kas tunned pettuse ära?
-
Helistab politseinik: Teie nimel on võetud laen ja raha tuleb kohe turvalisele kontole kanda.
Näita vastust
Pettus. Politsei ega pank ei palu kunagi raha „turvalisele kontole“ kanda.
-
Helistatakse „Tervisekassast“ ja palutakse andmete uuendamiseks sisestada PIN-kood.
Näita vastust
Pettus. PIN-koodi sisestad ainult siis, kui oled toimingu ise algatanud.
-
Pank soovitab sularaha välja võtta ja viia see pakiautomaati hoiule.
Näita vastust
Pettus. Pangad ja politsei ei soovita kunagi raha välja võtta, et seda kuskil hoida. 2026. aasta veebruaris oli see muster Eestis peaaegu pooltel pettusejuhtumitel. Allikas: Eesti Pank, 05.03.2026
-
Pangarakendus teatab, et kaart aegub, ja soovitab uue tellida internetipangas.
Näita vastust
Päris. Tõenäoliselt päris. Ava internetipank siiski ise, mitte sõnumis oleva lingi kaudu.
Kaitsmisega tegeletakse. Petturid arenevad.
Operaatorid, pangad ja riigid teevad palju. Pettused ikkagi toimuvad.
Number võib olla päris.
Sideoperaatorid blokeerisid 2025. aastal 35 mln petukõnet. Osa kõnedest kasutab aga võltsitud Eesti numbrit, mis paistab ekraanil usaldusväärsena.
Allikas: Eesti Pank 2026, ERR 2026Pettur suunab, sina nõustud.
Eestis teeb umbes 60% pettusemaksetest ohver ise, petturi juhendamisel. Sellist makset loetakse tema enda tehtuks. EL-is tuli 2024. aastal 74% pettusega ülekannete väärtusest manipuleerimisest, ja ligikaudu 85% kahjust kandsid inimesed ise.
Allikas: Eesti Pank 2026, EBA ja EKP 2025Sularaha ei tule tagasi.
2026. aasta veebruaris võttis ohver peaaegu pooltel juhtudel sularaha välja ja viis selle pakiautomaati. Seda raha ei saa tagasi võtta ükski pank.
Allikas: Eesti Pank 2026
Inimene ei saa aru, et ta on pettuse ohver.
Euroopas saab pool ohvritest pettusest aru alles siis, kui keegi teine sekkub või raha on juba läinud.
Allikas: GASA, State of Scams in Europe 2026Pettus ei ole üks makse. Ühendkuningriigis tehti panga või politsei nimel esinemise pettustes keskmiselt üle kolme makse juhtumi kohta. Pärast esimest makset on veel aega sekkuda.
Allikas: UK Finance, Annual Fraud Report 2026
Pank näeb makset. Operaator tuvastab numbrit. Sinul on vaja kindlustunnet.
Pettuse ja tavalise elu vahel ei ole selget joont. Lähedane võib päriselt tahta suurt summat välja võtta. Seepärast ei saa seda otsust jätta ainult „robotile“. ScamSense annab sulle ohust märku, sina saad vajadusel sekkuda.
Ükski avalik uuring ei mõõda, kas lähedase sekkumine vähendab pettuse kahju. Meie pilootkasutajatega hakkame seda mõõtma.
Hakka pilootkasutajaksScamSense ei salvesta kõnesid ega jaga sinu kontakte. See annab märku ainult ohust.
- Kõnesid ei salvestata
- Numbrid ja kontaktid ei lahku seadmest
Kindlustad kodu, auto ja elu. Lisa kindlustunne.
Raha võib pank mõnikord hüvitada. Mõju heaolule ei hüvita keegi: Euroopas teatab sellest peaaegu kaks kolmandikku ohvritest. Allikas: GASA 2026
Ja pettus kordub: 42% Euroopa ohvritest on sihtmärgiks rohkem kui korra. Raha kaotanutest muretseb 24% regulaarselt, et langeb uuesti ohvriks. Allikas: GASA 2026
Otsime pilootkasutajaid, kes soovivad ScamSense'i enne avalikku käivitamist proovida. Anname teada, kui rakendus on valmis.
KKK
Kas pank ei hüvita pettust niikuinii?
Mitte alati. Kui kinnitad makse ise oma PIN-koodiga, loetakse see Eesti õiguse järgi sinu tehtud makseks. Euroopa Kohtu 2026. aasta otsus kohustab panka viivitamata hüvitama makse, mille tegi pettur sinu teadmata, kuid mitte makset, mille tegid ise petturi juhendamisel.
Kas ScamSense asendab panga kaitset?
Ei. Pank, sideoperaator ja riikide kaitseorganisatsioonid teevad oma tööd ning neid tasub kasutada. ScamSense lisab kindlustunde.
Keda petukõned kõige rohkem tabavad?
Kõigi pettuste ohvrid järgivad Eestis laias laastus rahvastiku vanusestruktuuri. Telefonipettuse ohvrid olid Lätis 2025. aastal aga enamasti üle 60-aastased, eriti vanuses 70 kuni 90.
Mis on ScamSense?
Eesti iduettevõtte Superior Est OÜ arendatav mobiilirakendus, mis aitab petukõnesid märgata ning reageerida enne, kui tekib suurem kahju.
Millal see valmib?
Rakendus on arendamisel. Kuupäeva avaldame, kui see on kindel. Ootenimekirjas olijad saavad teada esimesena.
Millistel telefonidel see töötab?
iOS-il ja Androidil.
Kas te salvestate mu kõnesid?
Ei. Kõnesid ei salvestata.
Kas ScamSense võib mulle helistada?
ScamSense ei küsi sinult kunagi PIN-koode, paroole ega pangaandmeid. Kui keegi teeb seda ScamSense'i nimel, on tegu pettusega.
Kas ettevõttena saab teiega koostööd teha?
Jah. Kirjuta meile aadressile info@scamsense.ee ja räägime.
Kes teie taga on?
Superior Est OÜ, Eesti iduettevõte, mis osaleb Tehnopoli Küberkiirendi programmis.